pilved

Kindlasti oled jälginud taevalaotuses rändavaid pilvi. Õhus on alati veeauru. Veeaur hulka iseloomustatakse õhuniiskusega. Kolm pilve tüüpi on Eestis ja need said oma nime juba paar sada aastat tagasi. Need nimed hästi pilvede kuju.
kuidpilved on hõredad sulgjad pilved  7-10 km kõrgusel taevalaotuses. Need kosnevad jääkristallidest, sest nii kõrgel valitsevad külmakraadid.

Rünkpilved on nagu võikesed villakuhjad, mis moodustuvad tõusvatest õhuvoolutest soojenenud mapiinna kohal.Need pilved tekivad 2-6 km kõrgusel.

Kihtpilved on madalad hallid ja tihedad ning katavad kogu taevas paksu kihina.

ilmaelemendid.Tuule suund ja kiirus

Kuid alati räägitakse seal ka tuulest ja selle suunast. Erinevatest ilmakaartest puhuvad tuuled toovad kaasa erineivaid ilma. Torme toovad Läänemerele kõige sagedamini tuuled, mis puhuvad läänekaartest.
Soe õhk jõuab meieni lõuna poolt. Kasulik on teada tuule kiirust. Tormiga jäävad väiksemad laevadki sadamasse ja lennukitel ei lubata lennuväljalt õhku tõusta.Tavaliselt teatatakse ilmateates, mitu meetrit sekundis (m s) tuul puhub.

ilmaelemendid õhutemperatuur

Mida suurem on maapinnale langevate päikesekiirte nurk, st mida kõrgemal taevavõlvil päike on, seda rohkem neeldub kiirgustmaapinnas ja seda soojemaks muutub õhk meie ümber.
Õhk soojenebki peamiselt soojenenud aluspinna toimel.
Maismaa pindmine kiht soojeneb kiiresti ja õhk selle kohal on tavaliselt kõrgemal tempertuuriga kui veepinna kohal.See on sellepärast nii, et tumedam värv neelab rohkem päikesekiirgust.

Ilm

Ilm oon õhkkonna seisund selles kohas kus sa parasjagu oled, ja just sellel ajal kui ilma kirjeldad.
Näiteks Haapsalu ja Tapa ilma iseloomulikud ilmaelemendid õhutemperatuur, pilvisus, tuule kiirus ja suund, vihm või lumesadu.Olulisteks ilmakujundajateks on veel õhurõhk ja õhuniiskus.

õhu saastamine ja kaitse

õhureostamine aitab vähendada tuuld. Maal ei ole olemas ültse puhast õhku. Ühed suuremad õhu reostajad on autad.Nende heitgaasid on rohkesti vingugaasi mis on õhust tihedam ja koguneb seetõttu maapinna lähedale.Seepärast on autokütustes vähendatud õhku saastavate ainete hulka.

ÕHK JA LOOMAD

Õhk osa meie elukeskkonnast. Õhus saab lennata, liuelda.Inimene ei suuda lennata. Ta vajaks lendamiseks nii laiu ja pikki tiibu, et ta ei suudaks neid liigutada.
LINDUDEL on lendamiseks tiivad. Linnu keha ja tiivad on kaetud sulgedega. Laiad suled suurendavad lennupinda.
Kullide ja kotkaste tiivad on suured ja laiad ning sobivad hästi liuglemiseks.
Kiireim lendaja on rabapistrik.
Kõige rohkem viibib õhus piiritaja.
Putukatel on tavaliselt 2 paari tiibu. Kärbestel ja sääskedel pole esimene paar välja arenenud. Putukatel puudub luustik. Nende tiibades on kergest, kuid tugevast ainest soonekesed, mis muudavad tiivad vastupidavaks.
Ühed paremad lendajad on kiilid.
Nahkhiired on ainukesed lennuvõimelised imetajad. Nad lendavad õhukese lennuse abil, mis ulatub tagajäsemetest eesjäsemete sõrmedeni. Nad orienteeruvad pimedas kajalokatsiooni abil. Looma poolt välja sadetud heli peegeldub objektidelt ja nad kuulevad seda tagasipeegeldunud heli. Seda kasutavad ka vaalad ja delfiinid.
Lendorav liugleb, aktiivseid liigutusi siis ta ei tee. Nii saavad nad läbida lühikesi vahemaid liikudes kõrgemalt madalamale. Tal on ees- ja tagajäsemete vahel suur nahakurd, mille abil ta liugleb.

hapnik

Hapnikku on vaja väga paljudes asjades näiteks
tulel on vaja hapniku, et põleda ja
meil on vaja hapniku, sest muidu poleks meid olemaski, sest kõik elusolendid hingavad ja
on ka taimedel vaja.
Kui tulel ei ole piisavalt hapnikut tegib vingugaas ja see on meile kahjulik.
Hingamine ja põlemine on täpselt samasugused protsessid ja on ka lagundamine.

Põlemine, hingamine ja lagundamine  vajavad hapnikku.

O2-hapnik,
CO2-süsihappegaas,
CO-vingugaas,
H2O-vesi.

ÕHK ja TAIMED

Õhu gaasiline koostis püsib enam-vähem muutumatuna.Süsihappegaasi tekib hingamisel ja põlemisel.
Taimed valmistavad oma rohelistes lehtedes valgusenergia abil toitaineid. Nad võtavad juurtega mullast vett, milles on lahustunud lihtsamaid toitaineid. Õhust saavad taimed süsihappegaasi. Roheliste lehtedega, mis sisaldavad klorofülli, püüavad nad päikesevalgust.

Valgusenergia abil valmistavad taimed veest ja süsihappegaasist endale toitained - glükoosi. Sealjuures vabaneb hapnik. Selle protsessi nimi on FOTOSÜNTEES. Glükoosist moodustavad taimed teised taime jaoks vajalikud ained.

Samas kõik taimed kogu aeg ka hingavad, kasutades osa toodetud hapnikust ära.