Kapillaarsus

Märkamise ja pindpinevussega on seotud veel üks huvitav nähtus-Kapillaarsus. Vesi võib likuda aldpool ülese.Pabeririba märgub ka veepinast kõrgemal.Peenemates torudes tõusb vesi kõrgemale.Vanasti nimetati kapillaarust torutirimisväeks.Kapillaarsus on oluline ka taimede elus.

Pindpinevus ja märgumine

Pindpinevuse tõttu ei vaju kirjaklamber põhja. Pindpinevus hoiab veetilka koos.Liuskur jalad kaetuvad õlitaolise kirmega. Liuskur liugleb mööda veepinda. Kui lisad naduge nõute pesu vahendid siis kukub klamber vette. See tähendab, et vedeliku molekulid tõmbuvad tahke pinna molekulidega ning vedelik valgub laialile. nähdus, mille puhul vedeliku pinnakiht käidub kui kile eks siis pindpinevus.

Vee soojuspaisumine, vee soojenemine ja jahtumine

Vedelikud, nagu ka tahked ja gaasilised ained paisuvad soojenemisel, seda nähtust nimetatakse soojuspaisumiseks.Sest soojenev vesi paisub, muutub hõredamaks, seega ka kergemaks ning tõuseb üles.
Kuni temperatuurini 4 kraadi tõmbub vesi jahtudes kokku. Edasi jahtudes (jäätudes) hakkab vesi kokkutõmbumise asemele hoopiski paisuma.Talvel läheb külm vesi alla poole ja lükab sooja vee üles ja see kestab kuni kõik vesi on 4kraadi. Suvel on veepinnal soojem kui põhjas. Soojeneb pinna kiht.

tahke, gaasilise ja vedela aine omadused

Tahkes olekus on molekulid tihedasti koos ega saa üksteise suhtes kuigi palju liikuda. Vedelas olekus on molekulide omavahelised kaugused natuke suuremad ja molekulid on liikuvamad kui tahkes olekus. Gaasilises olekus on molekulide omavahelised kaugused juba väga suured. Aine olek sõltub peamiselt temperatuurist aga ka rõhust. Aine omadus, mis näitab, kui kergesti aine aurustub lenduvus. Aine omadus, mis näitab, kui kergesti aine laiali valgub voolavus.

Vee olekud

Vesi võib olla kolmes olekus   tahkes, vedelas ja gaasilises olekus. Aine erinevates olekutes on aine osakeste paigutus ning nende omavahelised seosed erinevad. 


Aine saab muutuda ühest olekust teise:

Vee muutumine veeauruks ehk aurustumine.
Veeauru muutumine veeks veeldumine.
Vee muutumine tahkeks jääks ehk jäätumine
Jää muutumine vedelaks ehk sulamine.

Vedeliku muutumine tahkes ehk tahkumine.
Aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse ehk kondenseerumine.

Vee omadused

Kergesti tunneme aine ära maitse, lõhna ja värvuse järgi. Puhas vesi on läbipaistev, värvusetu, lõhnatu ning maitsetu. Looduses olev vesi pole päris puhas aine. Looduslik vesi on alati lahus. Selles on lahustunud paljud ained nt  sooli, hapnikku.
Vesi on hea lahusti.
LAHUS=LAHUSTUV AINE (nt sool)+LAHUSTI (nt vesi)

Vees lahustuvad hästi need ained, mille osakesed seostuvad tugevasti vee molekulidega.
Leidub aineid, mis ei lahustu vees nt õli, rasv, liiv, metall jne. Nende osakesed ei mõjuta vee molekule.

Vesi kui aine

Aatomid on  kõige väiksemad aineosakesed. Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt kahest

aatomist. Igal ainel on iseloomulikud omadused, mille järgi on võimalik seda ära tunda.

Vee molekul koosneb kahe elemendi vesiniku ja hapniku aatomitest.Üks hapniku aatom seob vee
molekulis kaht  vesiniku  aatomilt.
Vee molekulid on oma naabritega seotud omavahelise tõmbejõu tõttu.

Veeta ei saa

Peaaegu kolmveerandi maakera pinnast katavad mered. Paljud loomad ja inimesed ei saa seda juua, sest see on soolane. Magedat vett on väga vähe. Sellest suurem osa on liustikes jääna.Joogiks kasutame põhjavett.
Inimeses on pehmetes kehaosades vett umbes 75%. Vett on kõige rohkem ajus, kõige vähem aga luudes ja hammastes.
Ka kõvades puudes on 75% vett.
Päevas läheb täiskasvanud inimesest välja umbes 2,5 liitrit vett higi, uriini ja hingeõhuga. Sama koguse peab ta jooma vett.Lapsed peaksid jooma päevas üle 1 liitri vett. Sportides või kuumaga peaks ka laps jooma rohkem.
Vett on süljes.
Uriiniga ajame kehast välja kahjulikke aineid.
Vesi õlitab liigeseid.
Vesi hoiab kehatemperatuuri.
Veri voolab ja kannab organismi hapnikku.

Algus

Tegin endale blogi, kuhu kirjutan kõik, mida loodusõpetuse tunnis õpin.

algus

Ma kirjutan kõik siia, mida loodusõpetus õpin.