Eesti jõed on eriilmelised

Kõigide Eesti jõgede vesi jõuab lõpuks Läänemerre.
Kagu-Eesti jõed - Saavad alguse Otepää või Haanja kõrgustikust. Ülemjooksul on veevool kiire. Keskjooksul voolavad nad liivakivisse kulutatud sügavates ja metsaga kaetud ürgorgudes, mida kutsutakse ka taevaskodadeks või müürmägedeks. Alamjooksul on väga aeglased, voolavad soistel alade. Vahel nimetatakse Emajõge ka Suur Emajõeks.
Mõni, kui veetase väga kiirelt tõuseb, kakkab jõgi seal lausa tagurpidi tagasi Võrtsjärve poole voolama.
Kesk-Eesti jõed - Saavad alguse Pandivere kõrgustiku lõunaserva allikatest. Voolavad aeglaselt tasastel aladel ja suubuvad Emajõkke.
Lääne-Eesti jõed - aeglase rahuliku vooluga tasandikujõed. Suubuvad Liivi lahte või Väinamerre. Kaldad on tihti soostunud. Laias sängis voolavatele jõgedele on iseloomulik veetseme suur kõikumine aasta jooksul. Seda kevadist üleujutust nimetatakse Soomaal viiendaks aastaajaks.Kasari jõgi suubub Matsalu lahe roostkesse mitme haruna. Kannab kaasa palju setteid.
Põhja-Eesti jõed - Saavad alguse Kesk-Eesti soistest metsadest ja rabadest. Vool on ülem- ja keskjooksul aeglane. Alamjooksul on vool kiirem, kuna jõed ületavad pankrannikut. Tekivad joad.

Juga - vee vaba langemine järsult astangult
Kärestik - kiire vooluga jõeosa ebatasases ja kivises sängis

Jõe toit on vesi

Eesti jõed saavad oma vee peaaegu võrdselt vihmadest, kevdisest lumesulamisveest ja allikatest väljuvast põhjaveesst. Neid kõrgemad kohti nimetatakse veelahkmeks.
kevadise jääminekuga algab jõel suurvesi mis võib väikesed ojad laiadeks jõgedeks muuta.
See on madalvee aeg. Uus veetaseme tõus algab suve lõpul ja sügisel, kui sademete hulk kasvab.
Sügisene suurvesi pole aga tavaliselt nii ulatuslik kui kevadine. Maa ala millelt vesi ühte jõgede koguneb nimetatakse.

jõgi

Jõe algus on lähe. Jõe lõpp ehk suue on seal kus ta ühineb suurema jõega jõuab järve merre. Jõge ei voola kkunagi üksinda. Vastavalt sellele, kumala poolt lisajõed peajõkke suubuvad  nimetatakse neidki
parempoolseks või vasakpoolseks. Tekivad harjuõed suubuvad iseseisvalt järve või merre. Niisugust
mitme haruga jõesuuet nimetatakse deltaks.

Vee kasutammine

Suurimad veekasutajad maailmas on põllumajandus, tööstus, kodune elektrijaamas majapidamine. Veepuhastusjaamas sõelutakse veest esmalt välja suuremad tahked osad. Seejärel lisatakse reoveele aineid, mis tapavad haigustekitajaid, ning ka baktereid, mis toituvad reovees olevatest organismidest.Pärast seda vesi setitatakse, st lastakse liival ja mudal põhja vajuda. Lõpuks vesi filtreeritakse ehk eraldatakse viimased tahked, mittelahustuvad osakesed. Veegogudel on võime ise puhastuda.sele protsesika umbes 24tundi.

Põhjavesi

See vesi on tavaliselt mage ja seda on palju rohkem kui kõikides järvedes ja jõgedes vett kokku. Emalate on Taevaskoja suurim allikas, mis annab ahja jõele sekundis 4-4,5 liitrit vett.Kaste leidub Põhja-ja-Lääne-Eestis, kui vees lahustuv lujakivi on maapinnale lähemal. Tuhala karialal on nn nõiakaev, mis hakkab ,,keema´´, kui karitühimikud saavad maa sees vett täis.Elmisest õppetundidega sai teada, et vesi aurustub veekogude pinnalt, tõuseb auruna kõrgemal ja tiheneb seal pilvedes.