Järvevee omadused

Järvevee omadused läbipastvus ja temperatuur sõltuvad sellest,kui kiiresti vesi järves vahetub. See oleneb omakorda järve sisse ja järvest välja voolava vee hulgast.

• Läbivooluga järv - järve tuleb sisse jõgesid ja voolab ka välja jõgesid. Veevahetus on selles järves kiire. Nt Peipsi järv, Võrtsjärv, Vagula järv.

• Lähtejärv - sisse ei voola ühtegi jõge. Välja voolab. Järv saab endale vee vihmaveest ja allikast. Veevahetus on sellises järves aeglane. Nt Porkuni järv.

• Umbjärv - vesi voolab ojade, kraavide kaudu järve, kuid välja ühtegi jõge ei voola. Vesi imbub maapinda ja annab lisa põhjaveele. Veevahetus on eriti aeglane. Nt Kurtna järvestikus.

Vähetoitelised järved - puhtad ja selgeveelised järved. Nendes on vähe toitaineid, seega ka vähe taimi, loomi. 

Rohketoitelised järved - palju toitaineid. Mitmekesine elustik. Nende arve Eestis kasvab. 

Järved vananevad.

Eesti järved on eriilmelised

Lõuna-Eesti järved on käärulite kallastega väikesed järved nt Pühajärv. Rõuge ürgorus on väikesed kuid sügavad orujärved järvedeahelana. Eesti sügavaim on Rõuge-Suurjärv ja on ka teisi sükavaid väikesi järvi.Sakala kõrkustikus on madalad piklikud kühmud.Kui lugeda kokku kõik Otepää ja Haanja kõrgustiku järved saab neid üle 300.

Lääne- ja Põhja-Eesti järved. See oli kunagi madal, ja  kasvavad aegamisi kinni.Merest eraldunud lahesoppidesse jääb algul soolane merevesi.

Kesk-Eesti järved - järvedevaene piirkond.
Vooremaal on pikad, kitsad järved nt Saadjärv.Tüüpilised rabajärved on väiksed ja eluvaesed sest suuri veetaimi neis ei kasva ja kalugi on vähe.Seal on modusdanud järved ridasii.

Järved

Maapinal lohkudes asuvad järved. Eestit nimetakse tuhande järve maaks Eestil on loetut üle 1200 järve kuid kui lugeda väiksemad rabajärvi siis tuleb lausa paarkümmend tuhat. Enamik Eesti jõgesi on madalad ja väiksed. Kui jääserv sulas, jäi liustikujää toodud setete ja purustatud kivimite segu ehk moreen maapinale. Rohkesti on järvi künklikul alal tasasel seevastu väga vähe.

Jõe teekond lähtest suudmeni

Jõe vee voolukiirus sõltub maastikust. Künklikul alal liigub vesi kiiremini, tasasel alal aeglasemalt. Voolukiirus sõltub jõe langusest.
Vesi voolab pinnal kiiremini kui põhjas ning jõe keskel kiiremini kui kalda lähedal.
Kiirelt voolav vesi võtab kaasa kruusa, liiva ja muda. Kiiruse aeglasemaks muutudes langevad osakesed põhja.
Jõgi ei voola kunagi päris otse. Vesi uuristab põrkekalast, sest vesi tuleb suure jõuga.  Ja jõgi muutub järjest käänulisemaks.Vahel leiab jõgi endale uue voolutee - sirgema. Jõest eraldub vana jõelooge ehk soot. See juhtub üleujutuse ajal ja vesi leiab endale kiirema tee, kust minna. Madalatel sootiderohketel kallastel levivad rohu- ja kõrkjarohked lamminiidud ehk luhad.

Eesti jõed on eriilmelised

Kõigide Eesti jõgede vesi jõuab lõpuks Läänemerre.
Kagu-Eesti jõed - Saavad alguse Otepää või Haanja kõrgustikust. Ülemjooksul on veevool kiire. Keskjooksul voolavad nad liivakivisse kulutatud sügavates ja metsaga kaetud ürgorgudes, mida kutsutakse ka taevaskodadeks või müürmägedeks. Alamjooksul on väga aeglased, voolavad soistel alade. Vahel nimetatakse Emajõge ka Suur Emajõeks.
Mõni, kui veetase väga kiirelt tõuseb, kakkab jõgi seal lausa tagurpidi tagasi Võrtsjärve poole voolama.
Kesk-Eesti jõed - Saavad alguse Pandivere kõrgustiku lõunaserva allikatest. Voolavad aeglaselt tasastel aladel ja suubuvad Emajõkke.
Lääne-Eesti jõed - aeglase rahuliku vooluga tasandikujõed. Suubuvad Liivi lahte või Väinamerre. Kaldad on tihti soostunud. Laias sängis voolavatele jõgedele on iseloomulik veetseme suur kõikumine aasta jooksul. Seda kevadist üleujutust nimetatakse Soomaal viiendaks aastaajaks.Kasari jõgi suubub Matsalu lahe roostkesse mitme haruna. Kannab kaasa palju setteid.
Põhja-Eesti jõed - Saavad alguse Kesk-Eesti soistest metsadest ja rabadest. Vool on ülem- ja keskjooksul aeglane. Alamjooksul on vool kiirem, kuna jõed ületavad pankrannikut. Tekivad joad.

Juga - vee vaba langemine järsult astangult
Kärestik - kiire vooluga jõeosa ebatasases ja kivises sängis

Jõe toit on vesi

Eesti jõed saavad oma vee peaaegu võrdselt vihmadest, kevdisest lumesulamisveest ja allikatest väljuvast põhjaveesst. Neid kõrgemad kohti nimetatakse veelahkmeks.
kevadise jääminekuga algab jõel suurvesi mis võib väikesed ojad laiadeks jõgedeks muuta.
See on madalvee aeg. Uus veetaseme tõus algab suve lõpul ja sügisel, kui sademete hulk kasvab.
Sügisene suurvesi pole aga tavaliselt nii ulatuslik kui kevadine. Maa ala millelt vesi ühte jõgede koguneb nimetatakse.

jõgi

Jõe algus on lähe. Jõe lõpp ehk suue on seal kus ta ühineb suurema jõega jõuab järve merre. Jõge ei voola kkunagi üksinda. Vastavalt sellele, kumala poolt lisajõed peajõkke suubuvad  nimetatakse neidki
parempoolseks või vasakpoolseks. Tekivad harjuõed suubuvad iseseisvalt järve või merre. Niisugust
mitme haruga jõesuuet nimetatakse deltaks.

Vee kasutammine

Suurimad veekasutajad maailmas on põllumajandus, tööstus, kodune elektrijaamas majapidamine. Veepuhastusjaamas sõelutakse veest esmalt välja suuremad tahked osad. Seejärel lisatakse reoveele aineid, mis tapavad haigustekitajaid, ning ka baktereid, mis toituvad reovees olevatest organismidest.Pärast seda vesi setitatakse, st lastakse liival ja mudal põhja vajuda. Lõpuks vesi filtreeritakse ehk eraldatakse viimased tahked, mittelahustuvad osakesed. Veegogudel on võime ise puhastuda.sele protsesika umbes 24tundi.

Põhjavesi

See vesi on tavaliselt mage ja seda on palju rohkem kui kõikides järvedes ja jõgedes vett kokku. Emalate on Taevaskoja suurim allikas, mis annab ahja jõele sekundis 4-4,5 liitrit vett.Kaste leidub Põhja-ja-Lääne-Eestis, kui vees lahustuv lujakivi on maapinnale lähemal. Tuhala karialal on nn nõiakaev, mis hakkab ,,keema´´, kui karitühimikud saavad maa sees vett täis.Elmisest õppetundidega sai teada, et vesi aurustub veekogude pinnalt, tõuseb auruna kõrgemal ja tiheneb seal pilvedes.

Kapillaarsus

Märkamise ja pindpinevussega on seotud veel üks huvitav nähtus-Kapillaarsus. Vesi võib likuda aldpool ülese.Pabeririba märgub ka veepinast kõrgemal.Peenemates torudes tõusb vesi kõrgemale.Vanasti nimetati kapillaarust torutirimisväeks.Kapillaarsus on oluline ka taimede elus.

Pindpinevus ja märgumine

Pindpinevuse tõttu ei vaju kirjaklamber põhja. Pindpinevus hoiab veetilka koos.Liuskur jalad kaetuvad õlitaolise kirmega. Liuskur liugleb mööda veepinda. Kui lisad naduge nõute pesu vahendid siis kukub klamber vette. See tähendab, et vedeliku molekulid tõmbuvad tahke pinna molekulidega ning vedelik valgub laialile. nähdus, mille puhul vedeliku pinnakiht käidub kui kile eks siis pindpinevus.

Vee soojuspaisumine, vee soojenemine ja jahtumine

Vedelikud, nagu ka tahked ja gaasilised ained paisuvad soojenemisel, seda nähtust nimetatakse soojuspaisumiseks.Sest soojenev vesi paisub, muutub hõredamaks, seega ka kergemaks ning tõuseb üles.
Kuni temperatuurini 4 kraadi tõmbub vesi jahtudes kokku. Edasi jahtudes (jäätudes) hakkab vesi kokkutõmbumise asemele hoopiski paisuma.Talvel läheb külm vesi alla poole ja lükab sooja vee üles ja see kestab kuni kõik vesi on 4kraadi. Suvel on veepinnal soojem kui põhjas. Soojeneb pinna kiht.

tahke, gaasilise ja vedela aine omadused

Tahkes olekus on molekulid tihedasti koos ega saa üksteise suhtes kuigi palju liikuda. Vedelas olekus on molekulide omavahelised kaugused natuke suuremad ja molekulid on liikuvamad kui tahkes olekus. Gaasilises olekus on molekulide omavahelised kaugused juba väga suured. Aine olek sõltub peamiselt temperatuurist aga ka rõhust. Aine omadus, mis näitab, kui kergesti aine aurustub lenduvus. Aine omadus, mis näitab, kui kergesti aine laiali valgub voolavus.

Vee olekud

Vesi võib olla kolmes olekus   tahkes, vedelas ja gaasilises olekus. Aine erinevates olekutes on aine osakeste paigutus ning nende omavahelised seosed erinevad. 


Aine saab muutuda ühest olekust teise:

Vee muutumine veeauruks ehk aurustumine.
Veeauru muutumine veeks veeldumine.
Vee muutumine tahkeks jääks ehk jäätumine
Jää muutumine vedelaks ehk sulamine.

Vedeliku muutumine tahkes ehk tahkumine.
Aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse ehk kondenseerumine.

Vee omadused

Kergesti tunneme aine ära maitse, lõhna ja värvuse järgi. Puhas vesi on läbipaistev, värvusetu, lõhnatu ning maitsetu. Looduses olev vesi pole päris puhas aine. Looduslik vesi on alati lahus. Selles on lahustunud paljud ained nt  sooli, hapnikku.
Vesi on hea lahusti.
LAHUS=LAHUSTUV AINE (nt sool)+LAHUSTI (nt vesi)

Vees lahustuvad hästi need ained, mille osakesed seostuvad tugevasti vee molekulidega.
Leidub aineid, mis ei lahustu vees nt õli, rasv, liiv, metall jne. Nende osakesed ei mõjuta vee molekule.

Vesi kui aine

Aatomid on  kõige väiksemad aineosakesed. Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt kahest

aatomist. Igal ainel on iseloomulikud omadused, mille järgi on võimalik seda ära tunda.

Vee molekul koosneb kahe elemendi vesiniku ja hapniku aatomitest.Üks hapniku aatom seob vee
molekulis kaht  vesiniku  aatomilt.
Vee molekulid on oma naabritega seotud omavahelise tõmbejõu tõttu.

Veeta ei saa

Peaaegu kolmveerandi maakera pinnast katavad mered. Paljud loomad ja inimesed ei saa seda juua, sest see on soolane. Magedat vett on väga vähe. Sellest suurem osa on liustikes jääna.Joogiks kasutame põhjavett.
Inimeses on pehmetes kehaosades vett umbes 75%. Vett on kõige rohkem ajus, kõige vähem aga luudes ja hammastes.
Ka kõvades puudes on 75% vett.
Päevas läheb täiskasvanud inimesest välja umbes 2,5 liitrit vett higi, uriini ja hingeõhuga. Sama koguse peab ta jooma vett.Lapsed peaksid jooma päevas üle 1 liitri vett. Sportides või kuumaga peaks ka laps jooma rohkem.
Vett on süljes.
Uriiniga ajame kehast välja kahjulikke aineid.
Vesi õlitab liigeseid.
Vesi hoiab kehatemperatuuri.
Veri voolab ja kannab organismi hapnikku.

Algus

Tegin endale blogi, kuhu kirjutan kõik, mida loodusõpetuse tunnis õpin.

algus

Ma kirjutan kõik siia, mida loodusõpetus õpin.