Jõe vee voolukiirus sõltub maastikust. Künklikul alal liigub vesi kiiremini, tasasel alal aeglasemalt. Voolukiirus sõltub jõe langusest.
Vesi voolab pinnal kiiremini kui põhjas ning jõe keskel kiiremini kui kalda lähedal.
Kiirelt voolav vesi võtab kaasa kruusa, liiva ja muda. Kiiruse aeglasemaks muutudes langevad osakesed põhja.
Jõgi ei voola kunagi päris otse. Vesi uuristab põrkekalast, sest vesi tuleb suure jõuga. Ja jõgi muutub järjest käänulisemaks.Vahel leiab jõgi endale uue voolutee - sirgema. Jõest eraldub vana jõelooge ehk soot. See juhtub üleujutuse ajal ja vesi leiab endale kiirema tee, kust minna. Madalatel sootiderohketel kallastel levivad rohu- ja kõrkjarohked lamminiidud ehk luhad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar