Järvevee omadused

Järvevee omadused läbipastvus ja temperatuur sõltuvad sellest,kui kiiresti vesi järves vahetub. See oleneb omakorda järve sisse ja järvest välja voolava vee hulgast.

• Läbivooluga järv - järve tuleb sisse jõgesid ja voolab ka välja jõgesid. Veevahetus on selles järves kiire. Nt Peipsi järv, Võrtsjärv, Vagula järv.

• Lähtejärv - sisse ei voola ühtegi jõge. Välja voolab. Järv saab endale vee vihmaveest ja allikast. Veevahetus on sellises järves aeglane. Nt Porkuni järv.

• Umbjärv - vesi voolab ojade, kraavide kaudu järve, kuid välja ühtegi jõge ei voola. Vesi imbub maapinda ja annab lisa põhjaveele. Veevahetus on eriti aeglane. Nt Kurtna järvestikus.

Vähetoitelised järved - puhtad ja selgeveelised järved. Nendes on vähe toitaineid, seega ka vähe taimi, loomi. 

Rohketoitelised järved - palju toitaineid. Mitmekesine elustik. Nende arve Eestis kasvab. 

Järved vananevad.

Eesti järved on eriilmelised

Lõuna-Eesti järved on käärulite kallastega väikesed järved nt Pühajärv. Rõuge ürgorus on väikesed kuid sügavad orujärved järvedeahelana. Eesti sügavaim on Rõuge-Suurjärv ja on ka teisi sükavaid väikesi järvi.Sakala kõrkustikus on madalad piklikud kühmud.Kui lugeda kokku kõik Otepää ja Haanja kõrgustiku järved saab neid üle 300.

Lääne- ja Põhja-Eesti järved. See oli kunagi madal, ja  kasvavad aegamisi kinni.Merest eraldunud lahesoppidesse jääb algul soolane merevesi.

Kesk-Eesti järved - järvedevaene piirkond.
Vooremaal on pikad, kitsad järved nt Saadjärv.Tüüpilised rabajärved on väiksed ja eluvaesed sest suuri veetaimi neis ei kasva ja kalugi on vähe.Seal on modusdanud järved ridasii.

Järved

Maapinal lohkudes asuvad järved. Eestit nimetakse tuhande järve maaks Eestil on loetut üle 1200 järve kuid kui lugeda väiksemad rabajärvi siis tuleb lausa paarkümmend tuhat. Enamik Eesti jõgesi on madalad ja väiksed. Kui jääserv sulas, jäi liustikujää toodud setete ja purustatud kivimite segu ehk moreen maapinale. Rohkesti on järvi künklikul alal tasasel seevastu väga vähe.

Jõe teekond lähtest suudmeni

Jõe vee voolukiirus sõltub maastikust. Künklikul alal liigub vesi kiiremini, tasasel alal aeglasemalt. Voolukiirus sõltub jõe langusest.
Vesi voolab pinnal kiiremini kui põhjas ning jõe keskel kiiremini kui kalda lähedal.
Kiirelt voolav vesi võtab kaasa kruusa, liiva ja muda. Kiiruse aeglasemaks muutudes langevad osakesed põhja.
Jõgi ei voola kunagi päris otse. Vesi uuristab põrkekalast, sest vesi tuleb suure jõuga.  Ja jõgi muutub järjest käänulisemaks.Vahel leiab jõgi endale uue voolutee - sirgema. Jõest eraldub vana jõelooge ehk soot. See juhtub üleujutuse ajal ja vesi leiab endale kiirema tee, kust minna. Madalatel sootiderohketel kallastel levivad rohu- ja kõrkjarohked lamminiidud ehk luhad.