Eesti jõed saavad oma vee peaaegu võrdselt vihmadest, kevdisest lumesulamisveest ja allikatest väljuvast põhjaveesst. Neid kõrgemad kohti nimetatakse veelahkmeks.
kevadise jääminekuga algab jõel suurvesi mis võib väikesed ojad laiadeks jõgedeks muuta.
See on madalvee aeg. Uus veetaseme tõus algab suve lõpul ja sügisel, kui sademete hulk kasvab.
Sügisene suurvesi pole aga tavaliselt nii ulatuslik kui kevadine. Maa ala millelt vesi ühte jõgede koguneb nimetatakse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar